Loading
 

Välklambi kasutamine laiendab tunduvalt loomingulisi võimalusi.

Välklambi kasutamine ei olegi nii keeruline kui esmapilgul tundub.

Vaatame üle teemad kaamerasse ehitatud välklambi kasutamisest kuni mitmest välklambist koosneva stuudiosüsteemini.

Kursusel omandtate järgmised oskused:

  • Kasutada kaamerasisest välklampi nii tehniliselt kui loovalt
  • Kasutada Lisavälku SB600, SB900 nii tehniliselt kui loovalt
  • Seada üles ja kasutada mitmest välgust koosnevaid loovaid valguslahendusi.

ARO_6260_fb-210x300Välklamp loodi lisavalguse saamiseks nõrgas valguses pildistamiseks. Algas asi suisa pürotehnikast. Esimestes välklampides süüdati magneesiumipulber mis põles heleda ja kiire leegiga ja andis piisavalt valgust, et pilt ära teha. Tänaseks on kaasaegse välklambi funktsioonid oluliselt laienenud ja teda kasutatakse sageli rohkem kunstilistel kui tehnilistel kaalutlustel. Võimaldavad ju kaasaegsed kaamerad pildistada väga nõrga valguse juures väga kõrgete ISO väärtustega ja tehnilises mõttes välklambi kõrvale heita. Kuid tähendab ju fotograafia lahti tõlkides valgusega joonistamist. Ärgem siis unustagem üht väga võimsat, paindlikku ja mugavat valgusega joonistamise tööriista välklampi.

Esmapilgul võivad fotohuvilist segadusse ajada välklampide rohked seaded ja profesionaalide arusaamatu terminoloogia. Kuid tegemist ei ole kindlasti ületamatute raskustega. Järgnevalt selgitan kõike, mida peate teadma oma välklampidest, et saada parimaid tulemusi väga erinevates valgusoludes pildistades. Kindlasti üllatute kuidas välklambi sähvatus võib muuta teie pildi iseloomu. Ja seda sõltumata sellest kas kasutate kaamerasse ehitatud nn hüpikvälku või kasutate mitmest iseseisvast välklambist koosnevat valgusjoonist.


ARO_6259_fb-300x231Väldi varjutonte.

Kaameral oleva välklambiga pildistades võid saada oma modell taga olevale seinale päris ebameeldivaid “varjutonte”. Ainult kaameras olevat välklampi kasutades on neid suhteliselt keeruline vältida. Midagi saab siiski ära teha. Esmalt väldi kaamera pööramist “portrait” asendisse. Kuna nüüd lähtub valgus küljelt, tekib ju ka vari küljele. “Landscape” asendis oleva kaamera puhul jäävad varjud aga modellile seljataha mis on oluliselt meeldivam. Kui aga siiski pead kaamera pöörama ja su modell on kaamera poole küljega, tee seda nii, et vari jääks modellile selja taha mitte näo poole. Parim viis varjutontide vältimiseks on välguvalguse peegeldamine. Sellest aga edaspidi.


ARO_6258_fb-300x250Oskuslikult kasutatud täitevälk.

Võhikule võib tunduda kummaline kuid mina soovitan teil kasutada välklampi päeval õues pildistades. Ja mida eredam on päike seda suuremaks muutub ka välklambi kasutamise vajadus. Pildistades sellises tugevalt suunatud eredas valguses portreed saame oma modelli näole väga sügavad-tumedad varjud. Sageli on need varjud väga koledad varjates nt silmad. Sellisel juhul kasutage kindlasti välklampi, see nö täidab varjud ehk siis muudab need heledamaks, et näeksime seal detaile. Meie näite juures saavad mustadest aukudest näos ilusti silmad. Ja lisaks varjude pehmendamisele saame nii ka väikese rõõmsa valgusetäpi pma modelli silmadesse mis muudab näo tublisti elavamaks.

ARO_6293_fb-199x300Täiustame seda ülilihtsat tehnikat veidi ja saame veelgi pofesionaalsema tulemuse. Nimelt, enamusel peegelkaameratest on võimalik särikompensatsiooni sisse viia ka välgu särisse. Mida see tähendab? Harilikult mõõdab kaamera koostöös välklambiga välgusähvatuseks sobiva võimsuse, et meie portree jääks pildile sobiva heledusega. Välgu säri kompensatsiooni kasutades saame sundida välku heledamaks või tumedamaks. Õues päikese käes pildistades oleks väga sobiv muuta oma välklambivalgus veidi nõrgemaks. Nii saame loomulikuma joonisega kuid detailirohke pildi sest välklambivalgus ei “tapa” olemasolevat valgusejoonist ja varjud jäävad lisamaks päikesepaistelise päeva meeleolu kuid nad ei ole nii sügavad, et kaotaksid meie pildilt detailid. Just sellist tehnikat kasutan mina enamjaolt õues pildistades.

Selliseks varjude täitmiseks piisab ka kaamera enda välklambist sa ei vaja tingimata eraldi lisavälku.

Liikumismulje loomine öövõtetel.

Öövõtetel kasutame pildistamisel pikemaid säriaegu, nt 1 sek. Kui soovime samal võttel ka välklampi kasutada peame me otsustama millisel hetkel selle säriaja jooksul toimub välgusähvatus. Nt Nikon SB900 välgu põlemise kestvus on 1/880ndik sek. Meil on kaks võimalust: kas see lühike välgusähvatus käib vahetult peale nupule vajutamist või alles poole sekundi pärast.
ARO_6314_fb-199x300Teisisõnu, välku on meil võimalik sünkroniseerida kas hetkele vahetult peale katiku avanemist või hetk enne katiku sulgumist. Nimetatakse seda ka sünkroniseerimiseks katiku esimesele kardinale või siis teisele katiku kardinale. Mis vahet seal on? Aga vaatame:

Pildistame kaamera eest läbisõitvat autot. Tegemist on öövõttega, seega valgust vähe ja auto oma kujutist kaamerasensorile ei jäta. Külla aga jätavad auto tuled. Kuna pildistamine kestab 1 sekundi siis jõuab auto kaamera ees liikuda meie pildi ühest servast teise. Kuna aga vaid tuledel on piisavalt valgust ning nad joonistavad meie pildile juti. Välklambi abil valgustame ka auto sel määral, et temast kaadrisse kujutis tekib. Kuid selle kujutise asukoht meie pildil sõltub nüüs sellest millal välk sähvatas. Kui see juhtus vahetult peale katiku avanemist saame esmalt kujutise autost ja siis tekivad tuledest jooned, kuid need tekivad autost ettepoole. Pildist jääb mulje nagu sõidaks meie auto hoopiski tagurpidi. Kui meie kaameras on välk sünkroniseeritud teisele kardinale, toimub ju välgusävatus pildistamise lõpul ja just siis “joonistatakse” auto meie pildile. Selle ajaga on ta jõudnud liikuda üle kaadri ja jätnud sinna ka tulede jälje. Nüüd on kõik ilusti omal kohal, auto sõidab õiges suunas jättes taha tuledejoone.

Ka see tenika on võimalik kaamera enda välklampi kasutades. Peab olema võimalus määrata vastav seadistus. Vaikimise on kaamerad seatud nii, et välk rakendub kohe peale katiku avanemist.


ARO_6327_fb-199x300Peegeldame välguvalgust.

Kaamera suunalt lähtuv valgus iseenesest ei ole just parim pildi joonistamiseks kuna enamjaolt ta hävitab ruumimulje pildil. Kaamera pool olevad esemed on tugevamini valgustatud kui kaugemal olevad.
On aga olemas tehnika mis võimaldab seda probleemi vältida. Sa võid ära kasutada ruumis olevaid heledaid pindu selleks, et välguvalgust kogu ruumis hajutada. Seda ei saa küll teha kaamera enda välklambi abil. Nüüd vajad eraldi kaamerale kinnitatavat välklampi mille pead on võimalik pöörata. Suurepäraselt sobib selleks Nikon SB600 või SB900.

Nüüd pööra välgupea lakke ja mitte otse modellile. Hele lagi hajutab välguvalguse kogu ruumis ühtlaselt ja tulemuseks on väga meeldiva valguse ja pehmete varjudega pilt. Kui lagi on kõrgel või ei ole valge võid välku põrgatada ka seinalt. Mõnikord annab see huvitavamagi tulemuse.

Lihvime seda tehnikat veidi.

Esmalt, kui oled modellile küllalt lähedal võib juhtuda, et näole langeb valgus otse ülevalt. Tulemuseks on tumedad häirivad varjud silmadel. Abiks on välklampi sisseehitatud peegeldi. Selle saad välgu peas klaasi juurest välja tõmmata (selline õhukesest valgest plastist lapakas). Nii pildistades läheb suur osa valgust otse lakke, osa aga peegeldub peegeldilt ja “täidab” modelli silmadele tekkinud varjud. Kui välgul sellist sisse ehitatud ei ole, tee see ise. Selleks sobib suurepäraselt nt võikarbist lõigatud plaat mille saad lihtsaimal viisil kummiga välklambi külge kinnitada.

ARO_6353_fb-199x300Teiseks, sea kaamera manuaalsele seadele M. Vali avaks nt 5,6 ja katseta säriajaga. Sobiva valikul lähtu kaamera mõõdetud tulemusest ja varieeri seda. Nii saad modelleerida ka ruumis olemasolevat valgust. Siin võib tekkida oht, et välguvalgus ja ruumis olemasolev valgus on erineva värvustemperatuuriga. Sellisel juhul võid kasutada valguste ühtlustamiseks värvilisi geele. SB900 on need ostes juba komplektis. Seda tehnikat võid varieerida ka otse suunatud välklambiga.

Hajutame välguvalgust

Nikoni välkudega on kohe komplektis kaasas ka väga kasulikud hajutid või nn kopsikud (SB900le nt SW-13H). Canoni puhul tuleb need eraldi juurde osta. Need hajutid aitavad samuti valgust hajutada ja saada nii pehmem varjujoonis pildil.

Mõõdame täpselt

Kaamera automaatika on seatud selliselt, et ta säritab pildistatava objekti alati halliks. Õigem oleks öelda, et selliseks et ta heledus oleks nagu 18%line hall. Sisuliselt, kui pildistad valget kassi mõõdab kaamera kassilt peegelduva valguse ja säritab ta 18%liseks halliks. Ja kui pildistame musta kassi juhtub tegelikult sama, 18% hall kass. 18% selle pärast, et enamjaolt peegeldab inimese nahk jus niipalju valgust. Seega, kui kaamera saab valgust mõõta nt  inimese näolt töötab kaamera automaatika täpselt.Olen pulmafotograaf ja pildistan tihti päris keerulistes oludes: lunivalge pruut ja süsimust peigmees. Pruudilt mõõtes saan alasäris ja peigmehelt mõõtes ülesäris pildi.

ARO_6362_fb-300x199Või teine olukord kus kaamera automaatika ei pruugi piisavalt head tulemust anda. Soovid pildistada portree nt mustal taustal kuid soovid, et nägu ei asuks mitte kaadri keskel kust kaamera mõõdab vaid hoopis pildi serval (kolmandiku reegel). Kaamera säritaks sellise pildi tugevalt üle kuna mõõtis säri ju tumedalt taustalt.

See probleem kehtib nii tavapärasel kui ka välklambiga pildistamisel.

Nüüd on väga arukas kasutada välgu säri lukustamise režiimi. Kuna iTTL kasutab mõõtmisels eelvälku, siis välgu säri lukustuse nupu abil saad eelvälgu esile kutsuda, suuna see näole ja kaamera mõõdab perfektse säri. Seejärel kadreeri nii nagu soovisid ja pildista. Saad täpselt õige tugevusega välgusähvatuse.

Oleme loovad ja kasutame mitut välklampi.

Väga kunstiliselt aga saame valgust kasutada siis kui meie käsutuses on mitu välklampi. Mitmeid välklampe on võimalik sünkroonis tööle saada. Nikoni vastav süsleem CLS (Creative Lighting System) on väga põhjalik ja samas kasutuses küllalt lihtne. Kahe lambi puhul määrad ühe juhtvälguks (Master) ja teise määrad “sõna kuulama” (Remote). Master välgu jätad kaamerale, sellest saad juhtida nii kaameralolevat kui ka kaugemale tõstetud lampi. Võid süsteemi seada nii, et kaameral olev välk on nõrk ja vaid selleks, et täita varje, põhivalguse aga saad hoopis kõrvaletõstetud välgust. Nii tekib hoopis põnevam ja meeldivam valgusjoonis. Nikoni kaameratel millel endal välk küljes nt D300, D90 jne saad eemaletõstetud välku juhtida lausa kaamerast endast ega vajagi selleks teist välklampi. Tõeliselt mugav.

Asja saab mõistagi veel keerukamaks ajada, võid kasutada kasvõi kolme (vajadusel ka rohkemast) eraldiseisvast välklambist koosnevat valguslahendust kusjuures neid kõki saad eraldi juhtida. Võid kasutada erinevaid automaatika režiime või mõne neist (nt foonivalguse) sootuks manuaalseks lülitada. Kõik seaded on sisestatavad kaamera juurest, kas siis otse kaameramenüüst, kaamerale seatud Master välklambist või hoopis spetsiaalsest juhtseadmest SU 800.

Veelgi põhjalikumaks minnes olen mina välkudele soetanud statiivid ja vihmavarjud ning saan nii ülimalt mobiilse ja samas hea fotostuudio.